Tere tulemast Eesti Maaülikooli Järveveeb veebilehele. Käesoleval lehel anname ülevaate meie poolt Eesti järvedel teostatavast pidevseirest
Käesolevate andmete kaudu kuuluvad Eesti järved rahvusvahelise ühenduse Global Lake Ecological Observatory Network (GLEON) koostöövõrgustikku. GLEON on ülemaailmne rohujuure tasandi võrgustik, mis koondab ja ühendab inimesi, asutusi, programme ja andmeid mis aitavad mõista ja ennustada looduslike tegurite ja inimtegevuse mõju järvedes.
Tähelepanu! Tegemist on toorandmetega. Andmed ja joonised on esitatud sellistena nagu need on jaamade poolt serverisse edastatud ja nad ei ole läbinud eelnevat kvaliteedi kontrolli. Seetõttu ei garanteeri EMU käesoleva veebilehe andmete õigsust, täpsust ega täielikkust.
Kui Teil on siiski soov neid andmeid kasutada või vajate juurdepääsu suuremale andmebaasile kui veebilehel esitatud, siis soovitame Teil võtta ühendust andmete haldajaga meiliaadressil Alo.Laas@emu.ee
Võrtsjärve automaatne ilmajaam rajati Limnoloogiakeskuse muulile (koordinaadid N 58.211151, E 26.108136) 2009. aasta lõpus. Algselt koguti ilmajaamas õhutemperatuuri, õhurõhu, õhuniiskuse, sademete, tuule suuna ja kiiruse ning päikesekiirguse andmeid Vaisala WXT520 multisensori ning Star Pyranometer 8101 abil 5-minutilise intervalliga.
Andmete kogumine ja salvestamine oli juhitud Gealog SG Alphanumeric (V1.0) andmelogeri abil. 2018 aastal vajasid osad seadmed uuendamist. Tänased mõõtmised tehakse Airmar 200WX multiilmajaama ning Star Pyranometer 8101 abil. Andmete kogumine ja salvestamine on juhitud Flydog Marine andmelogeri abil.
USA ettevõttes YSI valmistatud poijaam (mudel EMM700) paigaldati Võrtsjärve sügavaima koha vahetusse lähedusse (N 58.211798, E 26.103163) 2010. aasta suvel. Sellest ajast kuni 2020. aastani kogus poijaam jäävabal perioodil nii erinevaid ilmastiku kui ka järvevee keemilisi ja füüsikalisi muutujaid iga 10-minutilise ajavahemiku tagant. Veesisesteks mõõtmisteks oli poi külge 1 m sügavusele kinnitatud YSI 6600V2-4 multisensor ning kaks Li-Cor (LI-190) kvantsensorit, üks 0,5 ja teine 1 meetri sügavusele.
Ilmastiku andmeid mõõdeti Vaisala Weather Transmitter (WXT520) ning Li-Cor püranomeetri (LI-200) abil.
2021. aastal tuli poijaama vana andmeloger uue Flydog Marine andmelogeri vastu välja vahetada. Veesiseste mõõtmiste jaoks kasutatakse nüüd ka uut EXO2 multiparameetrilist sondi.
Vees mõõdetakse temperatuuri, pH-d, elektrijuhtivust, hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli ja fükotsüaniini fluorestsentsi ning lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi. Õhus õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, sademete hulka, tuule suunda ja kiirust ning maale langevat päikesekiirgust.
Eesti ettevõtte Flydog poolt valmistatud poijaam paigaldati Saadjärve 2015. aasta suvel (58.53758°N, 26.64719°E). Saadjärve profileeriva poijaama abil saab jälgida järve lühema- ja pikemaajalisi muutusi veeprofiilis. Saadjärv esindab Veepoliitika Raamdirektiivi alusel Eesti III tüübi järvi - Veepeegli pindalaga alla 10 km2, vesi keskmise karedusega, kloriidivaesed, kihistunud veega järved.
Veesisesteks mõõtmisteks on poi külge paigaldatud EXO2 multiparameetriline sond. Andmeid kogutakse veesambas iga 30 minuti tagant 2 kuni 20 meetri sügavuselt. Veebilehel näete valitud keskonnaparameetrite mõõtmisi erinevates sügavuskaartidel. Vees mõõdetakse temperatuuri, pH-d, elektrijuhtivust, vee hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli-, fükotsüaniini- ja lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi.
Saadjärve poijaam kogub lisaks veesisestele näitajatele ka ilmastiku andmeid. Airmar 200WX multiparameetrilise ilmajaama abil mõõdetakse õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust ning Li-Cor PAR sensori (LI-190SZ) abil fotosünteetiliselt aktiivset päikesekiirgust.
Ülemiste järve poijaam paigaldati veekogule 2025. aasta mais (59°23'57.0"N 24°46'08.0"E). Automaatjaama kasutatakse järvel vabaveeperioodil (jäävabal ajal). Ülemiste järv esindab Veepoliitika Raamdirektiivi alusel Eesti II tüübi järvi - Veepeegli pindalaga alla 10 km2, vesi keskmise karedusega, kloriidivaesed, kihistumata veega järved.
Poijaam on varustatud Flydog Marine andmeloggeriga. Veesiseste mõõtmiste jaoks kasutatakse 1 meetri sügavusele kinnitatud EXO2s multiparameetrilist sondi. Ilmastiku andmed kogutakse GILL MaxiMet GMX501 Compact multiparameetrilise ilmajaama abil umbes 1,6 meetri kõrguselt veepinnast.
Vees mõõdetakse igas 10 minutilises ajavahemikus vee temperatuuri, pH-d, erijuhtivust, vee hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli ja fükotsüaniini fluorestsentsi ning lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi. Õhust mõõdetakse iga 1 minuti tagant õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust ning maale langeva päikesekiirguse muutust ajas.
Äntu Sinijärve poijaam paigaldati veekogule 2025. aasta mais (59°03'50.6"N 26°14'26.8"E). Automaatjaama kasutatakse järvel vabaveeperioodil (jäävabal ajal). Äntu Sinijärv esindab Veepoliitika Raamdirektiivi alusel Eesti I tüübi järvi - Veepeegli pindalaga alla 10 km2, kalgiveelised, kloriidivaesed, kihistumata veega järved.
Poijaam on varustatud Flydog Marine andmelogeriga. Veesiseste mõõtmiste jaoks kasutatakse 1 meetri sügavusele kinnitatud EXO2s multiparameetrilist sondi. Ilmastiku andmed kogutakse GILL MaxiMet GMX501 Compact multiparameetrilise ilmajaama abil umbes 1,6 meetri kõrguselt veepinnast.
Vees mõõdetakse iga 10 minutilise intervalli tagant vee temperatuuri, pH-d, erijuhtivust, vee hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli ja fükotsüaniini fluorestsentsi ning lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi. Õhust mõõdetakse iga 1 minuti tagant õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust ning maale langeva päikesekiirguse muutust ajas.
Nigula järve poijaam paigaldati veekogule 2025. aasta mais (58°00'28.0"N 24°42'28.2"E). Automaatjaama kasutatakse järvel vabaveeperioodil (jäävabal ajal). Nigula järv esindab Veepoliitika Raamdirektiivi alusel Eesti IV tüübi järvi - Veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised, kloriidivaesed, kihistumata veega, tumedaveelised järved.
Poijaam on varustatud Flydog Marine andmeloggeriga. Veesiseste mõõtmiste jaoks kasutatakse 1 meetri sügavusele kinnitatud EXO2s multiparameetrilist sondi. Ilmastiku andmed kogutakse GILL MaxiMet GMX501 Compact multiparameetrilise ilmajaama abil umbes 1,6 meetri kõrguselt veepinnast.
Vees mõõdetakse 10 minutilises ajavahemikus vee temperatuuri, pH-d, erijuhtivust, vee hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli ja fükotsüaniini fluorestsentsi ning lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi. Õhust mõõdetakse igas minutis õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust ning maale langeva päikesekiirguse muutust ajas.
Eesti ettevõtte Flydog poolt valmistatud automaatjaam paigaldati Sutlepa merre 2025. aasta juunis (59°02'16.1"N 23°33'40.0"E). Automaatjaama kasutatakse veekogus vabaveeperioodil (jäävabal ajal). Sutlepa meri esindab Veepoliitika Raamdirektiivi alusel Eesti VIII tüübi järvi - Rannajärved - kloriidirikkad järved, mille kaugus merest on ≤5 km.
Automaatjaam on varustatud Flydog Marine andmelogeriga. Veesiseste mõõtmiste jaoks kasutatakse 0,5 meetri sügavusele kinnitatud EXO2s multiparameetrilist sondi. Ilmastiku andmed kogutakse GILL MaxiMet GMX501 Compact multiparameetrilise ilmajaama abil umbes 1,6 meetri kõrguselt veepinnast.
Vees mõõdetakse 10 minutilises ajavahemikus vee temperatuuri, pH-d, erijuhtivust, vee hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli ja fükotsüaniini fluorestsentsi ning lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi. Õhust mõõdetakse igas minutis õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust ning maale langeva päikesekiirguse muutust ajas.
Eesti ettevõtte Flydog poolt valmistatud automaatjaam paigaldati Tänavjärve 2025. aasta juunis (59°10'56.7"N 23°49'32.3"E). Automaatjaama kasutatakse veekogus vabaveeperioodil (jäävabal ajal). Tänavjärv esindab Veepoliitika Raamdirektiivi alusel Eesti V tüübi järvi - Veepeegli pindalaga alla 10 km2, pehmeveelised, kloriidivaesed, kihistumata veega, heledaveelised järved.
Automaatjaam on varustatud Flydog Marine andmeloggeriga. Veesiseste mõõtmiste jaoks kasutatakse 0,5 meetri sügavusele kinnitatud EXO2s multiparameetrilist sondi. Ilmastiku andmed kogutakse GILL MaxiMet GMX501 Compact multiparameetrilise ilmajaama abil umbes 1,6 meetri kõrguselt veepinnast.
Vees mõõdetakse 10 minutilisesajavahemikus vee temperatuuri, pH-d, erijuhtivust, vee hägusust, lahustunud hapniku küllastust, klorofülli ja fükotsüaniini fluorestsentsi ning lahustunud orgaanilise aine fluorestsentsi. Õhust mõõdetakse igas minutis õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust ning maale langeva päikesekiirguse muutust ajas.
Põrmujärve poijaam paigaldati veekogule 2024. aasta mais (N57.877630, E 26.961661). Automaatjaama kasutatakse järvel vabaveeperioodil (jäävabal ajal).
Veesisesteks mõõtmisteks on poi külge paigaldatud Prantsusmaa ettevõtte AQUALABO (varasem Ponsel) sensorid. 0,5 meetri sügavusel registreeritakse vee pH, temperatuuri -, lahustunud hapniku - ja hägususe näite; 1,5 meetri sügavusel kogutakse veetemperatuuri ja lahustunud hapniku muutusi ajas. Sensorid mõõdavad iga 30 minuti tagant. Veebilehel saate näha valitud keskonnaparameetrite mõõtmisi erinevatel sügavustel.
Põrmujärve poijaam kogub lisaks veesisestele näitajatele ka ilmastiku andmeid. Airmar 200WX multiparameetrilise ilmajaama abil mõõdetakse õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule suunda ja - kiiruse muutusi ajas.
Põrmujärve automaatjaama andmete kogumist rahastatakse projekti BioFloat toel. BioFloati projekt keskendub uudsete ujuvsaarte loomisele ja testimisele ühes Eesti ja kahes Läti järves. Ujuvsaared on inimeste poolt loodud rajatised, mis vähendavad veekogus toiteainete hulka ja pakuvad samal ajal uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele. Täpsema info BioFloat projekti kohta leiad siit - BioFloat - Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (emu.ee)
Käesoleva veebilehel esitatavate pidevmõõtmisandmete kogumist looduses rahastatakse Euroopa Liidu LIFE programmi projekti „Ühiste jõupingutuste võimestamine süsteemse muutuse toetamiseks veemajanduskavade elluviimisel Lääne-Eesti vesikonnas“ (101147477 — LIFE23-IPE-EE-LIFE SIP WET-EST) ja Euroopa Liidu Interreg Eesti-Läti programm projekti „Ujuvsaared kui elurikkuse ülalhoidjad, reostuse puhastajad ja jätkusuutlikumate linnade kujundajad – BioFloat“ ning Eesti Maaülikooli toel.